;)

Tuli selline huvitav mõte, kunagi peaks ka reaalsuses ära realiseerima.

Nimelt kutsun mõne kena karismaatilise neiu välja sööma. Kindlasti viib see teda ekstaasi ja elevile. Lööb end üles ning on valmis veetma õhtut kuskil Vertigos-Chicagos-La Bottegas.
Tegelikult viin hoopis ta Balti jaama pingile doktori-vorstiga võileibasid sööma. Ka välja sööma viimine. Huvitav, milline reaktsioon oleks?
Saabki teada, millise huumorisoonega on ning kui matreiaalsete huvide  peal väljas.

Aiaaa bljääd sa kiluvõileiba teed zanussi pliidil.

Nooo tervist, varsti on suveke läbi ja kool.

Viimastel päevadel on pulli saanud kõvasti, ei teagi kust alustada. :) Suurim muutus elus on kindlasti kolimine. Koos Ervini ja Andriga sai võetud kena pesa Pelguranda. Koht ilus, mugav, ilus, uus, uhke ja ilus. Rahvast külas ka käinud ja kõik kiitnud. 

Viimati sai käidud Claidi ja tema kirjuliste sõpradega linnas. Ülifun kogemus, sickod vennad. Mehed ajavad sellist sousti suust välja, et ise ka ei usu. Ervinist parem ei räägi, aga ta oli tol õhtul tööl. Poisid tulid Mersuga linna ja ma sain sõita, sest oskan ja tunnen siinset liiklust/tänavaid. Kuigi õnnestus vastassuunas keset tänavat auto välja suretada haha. Üle äärekivi sõitsin ka korra tagarattaga ning ajasime rohutirtsu alla. Vasak tagumine rehv oli punase ja rohelise lögaga koos. Linnas sai jõhkralt ringi sebitud ning nalja tehtud, teatud episoode ei julge siin rääkida isegi. 

See oli ka hea, Claid küsis enne siia tulekut, et kus Taime tänav asub. Ta on kunagi ammu seal olnud pikemalt.  Ma ütlesin, et ei tunne seda kohta veel nii hästi ja ei oska öelda. Lõpuks järgmine päev enne ära minekut ta ütles, et ma tõsine lollakas. Me maja asub nimelt Ristiku ja Taime tänava nurgal. Oma maja küljes olevaid silte ikka ei märkaks ju. :D
KADI JA PAULA KÄISID TLNAS SEE OLI BEST DAY EVER!!!!!!!!!!

Libedasõit

Jouuuuuu! 

Täna sai käidud siis libedasõitu tegemas. Väga lahe ja vinge oli. Eks hullemale liiklushuligaanile (mulle) ekstreemsused ja külg ees driftimine ikka meeldib.  Ok ok, räägime siis ka reaalselt.

Kõigepealt sinna jõudmine oli omamoodi kammajaa. Kuna see Männiku libedarada asub kuskil linnast väljas x-kohas, mis kaardilt ka ei paista, pidin nuputama kuidas kohale jõuda. Leidsingi ühe kommertsliini, mis laiemalt sinna viis. Kuigi ma ei leidnud sõiduliini algusekohta üles, sain siiski kuidagi minibussile. Edasi lasti mind maha keset maanteed, mõlemal pool mets ja liivakarjäär. Mul oli paberile kaart joonistatud ilusti, mille järgi orienteeruma hakkasin. Kõigepealt üle raudtee, läbi metsa ja siis tuli ette migni lambikas puidutööstuse suured hunnikud. Seal hullates nägin kaugelt ka õppesõidu rada, aga sinna ei saanud, sest migni elektrivooluga aed oli ees hehe. Seiklesin 5-10 minutit enne kui leidsin koha, kust välja saaks. Lõpuks nägin selle tööstuse sildid, kus oli suurelt KURI KOER ning  VÕÕRASTEL VIIBIMINE RANGELT KEELATUD. Wow, vedas, et keegi ei näinud. 

Ja siis hakkas pihta, sõit oli lahe. Enivei kuue  auto kaupa hakkasime läbima sama rada, kus oli teatud ülesanne ja ühte ülesannet pidime läbima igaüks 7 korda. Toyota Yarised olid. :D Autodes istuti kahekesi, aga kuna minu kõrvale keegi ei tulnud (forever alone again), sain sõita 2x rohkem. Sain palju kiita ka, sest sõitsin hästi, kiirelt ja puhtalt. Iga ringiga öeldi, et pane kiirusele 4-7km/h otsa.  2x tõmbas masina lappesse ja tegin spinni ka le fü. Väga pull üritus üldiselt!

Illustreeriv pildike ka.

Pärast sõitu suundusime õppeklassi pabereid allkirjastama. Lampi tõusin püsti ja küsisin, kas keegi saaks mind Tallinnasse ära visata. Ja leiduski üks noor neiu, kes kohe rõõmsalt nõus oli. Tal oli alles hiljuti ostetud lahjemalt tuunitud Audi, päris kena isegi. Tagasiteel sai ka palju nalja, tundus väga sümpaatne inimene. Tagantjärele mõtlen, et oleks võinud kas või NIMEGI küsida.

Oli tegus päev!

Nüüd jälle muna praadima!

Suvi 2011

Nooooniii.

Viimased nädalad sai viibitud Võrus pärast rasket kooliaega. Maasikatest sai terve aastavaru ära söödud. Enne pealinna naasmist kriipisin kogemata Chevy esistange ka ära vastu graažiust. Kuna ma olen hea juht, siis see pani enesekindlusele väikse laksu, aga ma saan üle. Nüüd viimased päevad olengi tegelenud lõppastme koolitusega, et vahtralehtedest lahti saada.  Ühe õhtuga sai teooriaosa ära kuulatud ning testid tehtud. Esmaspäeval  ootab mind libedasõit männikul.

Võrus olles käisin ka ajateenistuse arstlikus komijsonis, mis oli suhteliselt jura. Jooksutati ühe arsti juurest teise juurde. Ehe näide - see peaarst, kes ka kõige tõredam oli, saatis mind psühhiaatri juurde tagasi, sest ta ei saanud käekirjast aru. Täiesti unreal, sp pidin seisma järjekordades lisa 1,5h. Siis saadeti mind psühholoogi vastuvõtule. 11:50 paiku öeldi, et mine kohe 2 korrust alla ja saad kell 12 vastuvõtule. Läksin insta sinna, arsti uks kinni. Okas mõtlesin, et  ootan 15 minutit. Siis käisin koridori peal ringi, et küsida  kus kõik on. Uksed kinni - ükski registratuuri telefon ei vasta. Lõpuks sain ühe inimese kätte ja ta lubas otsida. Tuli tagasi ja vastas, et arst tuleb õige pea. Läks 15 minutit mööda, siis ta tuli uuesti kuskilt ja ütles, et arst on ära läinud. Väga lamp, endal vastuvõtt 10-15ni.  Nii, et järelkomisjoni minek 20 sept. Eks näeb.

Juuni viimasel päeval kutsus Andero külla, et ta ajateenistusse ära saata. Oi kuidas tõmbas lappesse ära. Täielik tuumakas. 2 päeva ägisemist ja kägisemist. 

Paar liitrit õlle alla, siis šašlõkk ja saun. Sauna ja maja vahel oli mingi rahvas, nendest mööda kõndides tuli rätik ära hehe.  Üks tüüp sealt ütles, et ära siin draamat korralda. Hiljem viina puhtalt + siider pealekaks. Mingi viienda pitsi pealt mälu kadus ja ärkasin hommikul kuskil voodis. Kaotasin särgi ka ära, mis oli pusa all. Hommikul oli pusa olemas, särk kadunud. Krt pooli asju ei mäleta, elu see. Enam ei joo! 

Iseenesest oli see mõttetu, aga kuna ma niigi aastaaja peale 1x kaltsuks tõmban, siis võib lubada.

Jõhkralt kuumad ilmad on.

Õhtu

Olin arvuti taga just mugava positsiooni sisse võtnud - klapid peas, limonaadi ja sõõriku kõrvale võtnud ning üllaid hetki nautima hakkanud. Järsku heliseb telefon ja tundmatu inimene ütleb, et miks nii unise häälega oled, tule linna. Küsisin, kes räägib - Urve rääkis. Kõne katkes

Sõin sõõriku lõpuni ning mõtlesin järele, mis toimub... Helistasin tagasi, et selgust saada. Urve ütles, et vale number ja jää koju. 

Tagasi sõõrikut sööma ja Cypress Hilli kuulama.

Superstaar

No nii, superstaari järjekordne hooaeg läbi ja võitja teada. Mõtlesin kirjutada enne finaali oma preview, aga kahjuks läks purk keedumoosi vaibale ja ootasin  4 tundi keemilise puhastuse järjekorras.

Nüüd siis järelkaja-arvamus.

Liis vs Artjom?

Kindlasti põnev heitlus ning mõlemad sugupooled esindatud. Esiteks mõlemad olid väga tulbid, et nad nii kaugele jõudsud. Kui küsida, kellele pöialt hoidsin, siis ei teagi. Pigem olin Liisi poolt, kuna minu arvates on temas seda plahvatuslikku stereotüüpi rohkem ja selline huvitav omapära, mida ei oskagi sõnadega kirjeldada. Tüdruk omab ka tugeva häälematerjali ning hääletämber laia skaalaga. 

Artjomi kohta saab öelda samuti ainult positiivset. Kahtlamata on tegu noore talendika lauljaga, kes unelaulu lauldes võiks ka Vitaly Klitško õrnade nootide saatel uinuma panna või rockipalu esitades tervet Lasnamäe paneelmaja üleval hoiaks ja elama paneks.

Publik otsustas siiski Liisi kasuks, palju õnne! 

Tänapäeva ressursside vajalikkus

Terve eilne päev jamasin ühe nõmeda   füüsika elektritöö protokolliga. Õhtul tegin edasi ja ühtäkki kaob elekter. Ükski asi ei tööta, oli pime ja kõhe. Harjumatu. 

Järgnevalt tegin suht enesekindla otsuse emotsiooni pealt. Otsustasin minna Mareki juurde, sest seal on elekter hehe. Kuna kell oli mingi kolmveerand kaksteist, olid enamus trollid juba tööpäeva lõpetanud, jäin viimasest ka napilt maha. Pidin umbes pool teed jalgsi kõmpima öises Koplis. Väike adrenaliini laks ikka. Käisin Sõle Statoilist ka läbi, et kabanossi osta, aga muidugi olid viimased just läinud ja uute ootamisega oleks sügiseni läinud. Mõnusa õhtu loogiline jätk hihi. 

Mareki pool 10 minutit tegelesin protokolliga, aga edasi lasime lebosse ja kuulasime Cypress Hilli. Hommikul vara ärkama ja pidin kooli minema. Sain ühe töö vähemalt tehtud.

Mõistsin kui suur osatähtsus on minu tänases elus elektril.