Jouuuuuu!
Täna sai käidud siis libedasõitu tegemas. Väga lahe ja vinge oli. Eks hullemale liiklushuligaanile (mulle) ekstreemsused ja külg ees driftimine ikka meeldib. Ok ok, räägime siis ka reaalselt.
Kõigepealt sinna jõudmine oli omamoodi kammajaa. Kuna see Männiku libedarada asub kuskil linnast väljas x-kohas, mis kaardilt ka ei paista, pidin nuputama kuidas kohale jõuda. Leidsingi ühe kommertsliini, mis laiemalt sinna viis. Kuigi ma ei leidnud sõiduliini algusekohta üles, sain siiski kuidagi minibussile. Edasi lasti mind maha keset maanteed, mõlemal pool mets ja liivakarjäär. Mul oli paberile kaart joonistatud ilusti, mille järgi orienteeruma hakkasin. Kõigepealt üle raudtee, läbi metsa ja siis tuli ette migni lambikas puidutööstuse suured hunnikud. Seal hullates nägin kaugelt ka õppesõidu rada, aga sinna ei saanud, sest migni elektrivooluga aed oli ees hehe. Seiklesin 5-10 minutit enne kui leidsin koha, kust välja saaks. Lõpuks nägin selle tööstuse sildid, kus oli suurelt KURI KOER ning VÕÕRASTEL VIIBIMINE RANGELT KEELATUD. Wow, vedas, et keegi ei näinud.
Ja siis hakkas pihta, sõit oli lahe. Enivei kuue auto kaupa hakkasime läbima sama rada, kus oli teatud ülesanne ja ühte ülesannet pidime läbima igaüks 7 korda. Toyota Yarised olid. :D Autodes istuti kahekesi, aga kuna minu kõrvale keegi ei tulnud (forever alone again), sain sõita 2x rohkem. Sain palju kiita ka, sest sõitsin hästi, kiirelt ja puhtalt. Iga ringiga öeldi, et pane kiirusele 4-7km/h otsa. 2x tõmbas masina lappesse ja tegin spinni ka le fü. Väga pull üritus üldiselt!
Illustreeriv pildike ka.
Pärast sõitu suundusime õppeklassi pabereid allkirjastama. Lampi tõusin püsti ja küsisin, kas keegi saaks mind Tallinnasse ära visata. Ja leiduski üks noor neiu, kes kohe rõõmsalt nõus oli. Tal oli alles hiljuti ostetud lahjemalt tuunitud Audi, päris kena isegi. Tagasiteel sai ka palju nalja, tundus väga sümpaatne inimene. Tagantjärele mõtlen, et oleks võinud kas või NIMEGI küsida.
Oli tegus päev!
Nüüd jälle muna praadima!
