Mustamäel elades suht standard, et ülekaalus (halb sõna vist, mõistkem seda kui protsentuaalne dominatsioon) vene keelt kõnelevad inimesed. Sellest tulenevad ka inimestevahelised arusaamatud arutelud. Igatahes... toidupoest põikasin kõrvale ja käisin apteegis. Mu ilusti välja hääldatud silbid olid: "Tere, palun köhalahtistit." Müüja küsib, kas soovin siirupina või tablette. Kõik tundub justkui okei. Mõtlesin nanosekund ja valik oli kindel- siirup. Siis ta küsis, kas kõht on lahti? Mõtteis ma wtf, aga ütlesin siiski tasakaaluka "ei". Järgnes küsimus, kas kõht on kinni. Ütlesin jällegi kõigest "ei", sisimas ent ei mõistnud neid liberaalseid küsimusi. Siis suunas ta minuu kõhulahtistite riiuli juurde ja nüüd sain ta poindile pihta. Hea vähemalt, et ta küsis üle, muidu olekski ilmselt ära ostnud midagi, mida ma ei vaja. Vähemalt täna.
No comments:
Post a Comment