;)

Tuli selline huvitav mõte, kunagi peaks ka reaalsuses ära realiseerima.

Nimelt kutsun mõne kena karismaatilise neiu välja sööma. Kindlasti viib see teda ekstaasi ja elevile. Lööb end üles ning on valmis veetma õhtut kuskil Vertigos-Chicagos-La Bottegas.
Tegelikult viin hoopis ta Balti jaama pingile doktori-vorstiga võileibasid sööma. Ka välja sööma viimine. Huvitav, milline reaktsioon oleks?
Saabki teada, millise huumorisoonega on ning kui matreiaalsete huvide  peal väljas.

Aiaaa bljääd sa kiluvõileiba teed zanussi pliidil.

Nooo tervist, varsti on suveke läbi ja kool.

Viimastel päevadel on pulli saanud kõvasti, ei teagi kust alustada. :) Suurim muutus elus on kindlasti kolimine. Koos Ervini ja Andriga sai võetud kena pesa Pelguranda. Koht ilus, mugav, ilus, uus, uhke ja ilus. Rahvast külas ka käinud ja kõik kiitnud. 

Viimati sai käidud Claidi ja tema kirjuliste sõpradega linnas. Ülifun kogemus, sickod vennad. Mehed ajavad sellist sousti suust välja, et ise ka ei usu. Ervinist parem ei räägi, aga ta oli tol õhtul tööl. Poisid tulid Mersuga linna ja ma sain sõita, sest oskan ja tunnen siinset liiklust/tänavaid. Kuigi õnnestus vastassuunas keset tänavat auto välja suretada haha. Üle äärekivi sõitsin ka korra tagarattaga ning ajasime rohutirtsu alla. Vasak tagumine rehv oli punase ja rohelise lögaga koos. Linnas sai jõhkralt ringi sebitud ning nalja tehtud, teatud episoode ei julge siin rääkida isegi. 

See oli ka hea, Claid küsis enne siia tulekut, et kus Taime tänav asub. Ta on kunagi ammu seal olnud pikemalt.  Ma ütlesin, et ei tunne seda kohta veel nii hästi ja ei oska öelda. Lõpuks järgmine päev enne ära minekut ta ütles, et ma tõsine lollakas. Me maja asub nimelt Ristiku ja Taime tänava nurgal. Oma maja küljes olevaid silte ikka ei märkaks ju. :D
KADI JA PAULA KÄISID TLNAS SEE OLI BEST DAY EVER!!!!!!!!!!

Libedasõit

Jouuuuuu! 

Täna sai käidud siis libedasõitu tegemas. Väga lahe ja vinge oli. Eks hullemale liiklushuligaanile (mulle) ekstreemsused ja külg ees driftimine ikka meeldib.  Ok ok, räägime siis ka reaalselt.

Kõigepealt sinna jõudmine oli omamoodi kammajaa. Kuna see Männiku libedarada asub kuskil linnast väljas x-kohas, mis kaardilt ka ei paista, pidin nuputama kuidas kohale jõuda. Leidsingi ühe kommertsliini, mis laiemalt sinna viis. Kuigi ma ei leidnud sõiduliini algusekohta üles, sain siiski kuidagi minibussile. Edasi lasti mind maha keset maanteed, mõlemal pool mets ja liivakarjäär. Mul oli paberile kaart joonistatud ilusti, mille järgi orienteeruma hakkasin. Kõigepealt üle raudtee, läbi metsa ja siis tuli ette migni lambikas puidutööstuse suured hunnikud. Seal hullates nägin kaugelt ka õppesõidu rada, aga sinna ei saanud, sest migni elektrivooluga aed oli ees hehe. Seiklesin 5-10 minutit enne kui leidsin koha, kust välja saaks. Lõpuks nägin selle tööstuse sildid, kus oli suurelt KURI KOER ning  VÕÕRASTEL VIIBIMINE RANGELT KEELATUD. Wow, vedas, et keegi ei näinud. 

Ja siis hakkas pihta, sõit oli lahe. Enivei kuue  auto kaupa hakkasime läbima sama rada, kus oli teatud ülesanne ja ühte ülesannet pidime läbima igaüks 7 korda. Toyota Yarised olid. :D Autodes istuti kahekesi, aga kuna minu kõrvale keegi ei tulnud (forever alone again), sain sõita 2x rohkem. Sain palju kiita ka, sest sõitsin hästi, kiirelt ja puhtalt. Iga ringiga öeldi, et pane kiirusele 4-7km/h otsa.  2x tõmbas masina lappesse ja tegin spinni ka le fü. Väga pull üritus üldiselt!

Illustreeriv pildike ka.

Pärast sõitu suundusime õppeklassi pabereid allkirjastama. Lampi tõusin püsti ja küsisin, kas keegi saaks mind Tallinnasse ära visata. Ja leiduski üks noor neiu, kes kohe rõõmsalt nõus oli. Tal oli alles hiljuti ostetud lahjemalt tuunitud Audi, päris kena isegi. Tagasiteel sai ka palju nalja, tundus väga sümpaatne inimene. Tagantjärele mõtlen, et oleks võinud kas või NIMEGI küsida.

Oli tegus päev!

Nüüd jälle muna praadima!

Suvi 2011

Nooooniii.

Viimased nädalad sai viibitud Võrus pärast rasket kooliaega. Maasikatest sai terve aastavaru ära söödud. Enne pealinna naasmist kriipisin kogemata Chevy esistange ka ära vastu graažiust. Kuna ma olen hea juht, siis see pani enesekindlusele väikse laksu, aga ma saan üle. Nüüd viimased päevad olengi tegelenud lõppastme koolitusega, et vahtralehtedest lahti saada.  Ühe õhtuga sai teooriaosa ära kuulatud ning testid tehtud. Esmaspäeval  ootab mind libedasõit männikul.

Võrus olles käisin ka ajateenistuse arstlikus komijsonis, mis oli suhteliselt jura. Jooksutati ühe arsti juurest teise juurde. Ehe näide - see peaarst, kes ka kõige tõredam oli, saatis mind psühhiaatri juurde tagasi, sest ta ei saanud käekirjast aru. Täiesti unreal, sp pidin seisma järjekordades lisa 1,5h. Siis saadeti mind psühholoogi vastuvõtule. 11:50 paiku öeldi, et mine kohe 2 korrust alla ja saad kell 12 vastuvõtule. Läksin insta sinna, arsti uks kinni. Okas mõtlesin, et  ootan 15 minutit. Siis käisin koridori peal ringi, et küsida  kus kõik on. Uksed kinni - ükski registratuuri telefon ei vasta. Lõpuks sain ühe inimese kätte ja ta lubas otsida. Tuli tagasi ja vastas, et arst tuleb õige pea. Läks 15 minutit mööda, siis ta tuli uuesti kuskilt ja ütles, et arst on ära läinud. Väga lamp, endal vastuvõtt 10-15ni.  Nii, et järelkomisjoni minek 20 sept. Eks näeb.

Juuni viimasel päeval kutsus Andero külla, et ta ajateenistusse ära saata. Oi kuidas tõmbas lappesse ära. Täielik tuumakas. 2 päeva ägisemist ja kägisemist. 

Paar liitrit õlle alla, siis šašlõkk ja saun. Sauna ja maja vahel oli mingi rahvas, nendest mööda kõndides tuli rätik ära hehe.  Üks tüüp sealt ütles, et ära siin draamat korralda. Hiljem viina puhtalt + siider pealekaks. Mingi viienda pitsi pealt mälu kadus ja ärkasin hommikul kuskil voodis. Kaotasin särgi ka ära, mis oli pusa all. Hommikul oli pusa olemas, särk kadunud. Krt pooli asju ei mäleta, elu see. Enam ei joo! 

Iseenesest oli see mõttetu, aga kuna ma niigi aastaaja peale 1x kaltsuks tõmban, siis võib lubada.

Jõhkralt kuumad ilmad on.

Õhtu

Olin arvuti taga just mugava positsiooni sisse võtnud - klapid peas, limonaadi ja sõõriku kõrvale võtnud ning üllaid hetki nautima hakkanud. Järsku heliseb telefon ja tundmatu inimene ütleb, et miks nii unise häälega oled, tule linna. Küsisin, kes räägib - Urve rääkis. Kõne katkes

Sõin sõõriku lõpuni ning mõtlesin järele, mis toimub... Helistasin tagasi, et selgust saada. Urve ütles, et vale number ja jää koju. 

Tagasi sõõrikut sööma ja Cypress Hilli kuulama.

Superstaar

No nii, superstaari järjekordne hooaeg läbi ja võitja teada. Mõtlesin kirjutada enne finaali oma preview, aga kahjuks läks purk keedumoosi vaibale ja ootasin  4 tundi keemilise puhastuse järjekorras.

Nüüd siis järelkaja-arvamus.

Liis vs Artjom?

Kindlasti põnev heitlus ning mõlemad sugupooled esindatud. Esiteks mõlemad olid väga tulbid, et nad nii kaugele jõudsud. Kui küsida, kellele pöialt hoidsin, siis ei teagi. Pigem olin Liisi poolt, kuna minu arvates on temas seda plahvatuslikku stereotüüpi rohkem ja selline huvitav omapära, mida ei oskagi sõnadega kirjeldada. Tüdruk omab ka tugeva häälematerjali ning hääletämber laia skaalaga. 

Artjomi kohta saab öelda samuti ainult positiivset. Kahtlamata on tegu noore talendika lauljaga, kes unelaulu lauldes võiks ka Vitaly Klitško õrnade nootide saatel uinuma panna või rockipalu esitades tervet Lasnamäe paneelmaja üleval hoiaks ja elama paneks.

Publik otsustas siiski Liisi kasuks, palju õnne! 

Tänapäeva ressursside vajalikkus

Terve eilne päev jamasin ühe nõmeda   füüsika elektritöö protokolliga. Õhtul tegin edasi ja ühtäkki kaob elekter. Ükski asi ei tööta, oli pime ja kõhe. Harjumatu. 

Järgnevalt tegin suht enesekindla otsuse emotsiooni pealt. Otsustasin minna Mareki juurde, sest seal on elekter hehe. Kuna kell oli mingi kolmveerand kaksteist, olid enamus trollid juba tööpäeva lõpetanud, jäin viimasest ka napilt maha. Pidin umbes pool teed jalgsi kõmpima öises Koplis. Väike adrenaliini laks ikka. Käisin Sõle Statoilist ka läbi, et kabanossi osta, aga muidugi olid viimased just läinud ja uute ootamisega oleks sügiseni läinud. Mõnusa õhtu loogiline jätk hihi. 

Mareki pool 10 minutit tegelesin protokolliga, aga edasi lasime lebosse ja kuulasime Cypress Hilli. Hommikul vara ärkama ja pidin kooli minema. Sain ühe töö vähemalt tehtud.

Mõistsin kui suur osatähtsus on minu tänases elus elektril.

Tere rahvas!

Lõpetasin just ühepajatoidu söömise ja märkasin blogi logo Chrome browseril kurvalt üksi paiknemas. Eks ma siis kirjuta.

Eile õhtul läksin Mareki juurde. Päikseline ilm, lindude laul ja õrn kevadtuuleke paitas mind. Lükkasin pleikuprillid ette ning sammud trolli peale. Nalja sai palju nagu tavaliselt, Stroomi pargis käisime rula ja rattaga sõitmas. Üldse julge olin, nt läksin suvakate inimeste juurde kes palli mängisid murul. Küsisin, kas tohib ühte trikki teha (ATW/around the world <- googelda kui huvi). Tegin ära ja kõndisin uhkel sammul minema. Väike puhkus kulus seejärel  eriti marjaks ära. Vaatasime Meistrite Liigat ja lmaosime  Jose Pinto eemaldamist,  noorte Barca poiste sukeldumisi ning Pepe jõhkraid võtteid. Standard. :)

Kell hakkas juba südaööle tiksume, võtsime jälle nõuks õue minna - täpsemalt parki rulatama ja kiikuma. Lõpuks koju jõudes oli kell 4. Vahepeal käisime Pelgurannas tsillimas ning Statoilis.  Mareki sõnul oli burksijärjekorras ka Rolf Junior. Kahjuks minu silmaring nii lai ei ole ja Eesti tuntumaid artiste ei tunne. Ta ootas autoga bensukas ligemale 15 minutit töötava mootoriga, kuigi olid rangelt punased sildid, et ei tohi. Pugesin sellest kasiirile ka, kes lubas mul 112 helistada, mida ma peaaegu ka tegin.  Kui kabanossid kätte saime ütlesin müüjale, et varsti peaks 2 politseid ja Krimi-võttemeeskond kohale jõudma. Ta naeras ja soovis head isu.

Teie,
saawelshow

vol 2?

Sup?

Nonii, kevad käes ju. Ilmad on ilusad nagu James Cameroni filmides. Mis sa hing veel ihaldad. Paluti blogida. Saawelshow peab jätkusuutlikust säilitama!!!! Aitäh! 

Toimunud on palju. Näiteks seoses lume sulamisega olen oluliselt vähem hakkanud arvutis passima. Oma pitseri vajutab siin ka ülikool, aga eks ta nii on nagu ta elu on.

Jalgpalli hooaeg on alganud, pühapäeval tegin Stroomi pargis esimse tiiru rulaga üle 6 aasta. Raske oli peal püsida, aga veits hakkas ollie ka välja tulema.

Minu edusoovid abiturientidele, kel vaja gümnaeksameid sooritada. Vilumust kõigile! Eks vaja ju neid teri sõkaldest eraldada ning teravamaid pliiatseid ülikoolidesse saata (nagu mina).

Kui su nimi algab a,b,c,d või e tähega siis postita see oma seinale ja sinuga juhtub täna midagi head!

Lükkan käima ka suureringi küsimuse mnemoturniiri sõpradele  - mis sajandist alates hakati küülikuid kasutama ka koduloomadena?

Comeback?

Kunagi ikka kirjutan siia veel midagi.
Julgen loota, et 2-3 nädala pärast.

Apteek

Mustamäel elades suht standard, et ülekaalus (halb sõna vist, mõistkem seda kui protsentuaalne dominatsioon) vene keelt kõnelevad inimesed. Sellest tulenevad ka inimestevahelised arusaamatud arutelud. Igatahes... toidupoest põikasin kõrvale ja käisin apteegis. Mu ilusti välja hääldatud silbid olid: "Tere, palun köhalahtistit."  Müüja küsib, kas soovin siirupina või tablette. Kõik tundub justkui okei. Mõtlesin nanosekund ja valik oli kindel-  siirup.  Siis ta küsis, kas kõht on lahti? Mõtteis ma wtf, aga ütlesin siiski tasakaaluka "ei". Järgnes küsimus, kas kõht on kinni. Ütlesin jällegi kõigest "ei", sisimas ent ei mõistnud neid liberaalseid küsimusi. Siis suunas ta minuu kõhulahtistite riiuli juurde ja nüüd sain ta poindile pihta. Hea vähemalt, et ta küsis üle, muidu olekski ilmselt ära ostnud midagi, mida ma ei vaja. Vähemalt täna.

Tudengidate

Vabandan, et ei viitsi vabandada, et on blogi on unarusse jäänud. Püüan võtta adekvaatse pilgu eelnevast  perioodist ja eraldi neljapäevast. Kell on mingi 8 läbi, suht ägisen siin ja pole veel sõbagi silmale saanud. Kurk ka pisut valus, seega väga pikalt rääkida ei jõua.

Nädal oli igav, käisin venna pool. Lõpuks ometi enne külmade ilmade naasmist sain oma käpikud tagasi. Midagi rohkem meeldejäävat ei toimunud.

Intrigeeriv neljapäev algas ärgates Pelgurannas. Eredate päikesekiirte saatel silmi avades arvutasin subjektiivse kellaaja (arvestades kiirtevarju nurka, kiirguse heledust ning õhu tihedust), vastuseks sain 12. Kella vaadates nägin ekraanil 12:25, close enough. Kiire Facebooki nolife, tegime Marekiga väikese PESi ning sammud troll 9 peale. Liikusin kooli. Juba siis jäin kergelt trolliukse vahele. Sai õpitud assotsatiivsusi jne, koolist sain ära kell 17:30. Seejärel käisin söömas, riideid vahetamas ning asusin Ahaha keskuse poole teele, sest seal toimus päeva suursündmus - tudengidate. Seisime järjekorras Maiu, Anni ja Taaliga, et numbreid saada. Lõpuks "loos" megairw. Kõigepealt Maiu sai paariliseks naise, Taalile ei eksisteerinud üldse vastasnumbrit ning mina langesin kokku Anniga, kes on põhimõtteliselt pinginaaber.

Haha arvutasin just, et tõenäosus sellele on mingi 0,73%. Vähemalt sai nalja. Maiu kadus peagi ära ja Taali läks koju kööki koristama kaheks tunniks. Ühe poisi võtsime siiski kaasa ja läksime Tacosse pitsat sööma. Väga lahe tegelane oli ning aeg sai sisustatud väga ratsionaalselt. Tere. Kuigi ürituse korraldus iseenesest võinuks parem olla, siiski vähemalt ühe uue sõbra saime. Kuna ta ise tahtis minna koju, siis läksime peaüritusele Balousse kolmekesi. Anni ja Taali sellised tantsudtüdrukud ikka, rahvast oli ka massiivselt. Mingi aeg liikusime edasi  Nimetasse ja Tonicusse. Jällegi valitsesime tantsupõrandat hehe. Tantsi hopp, Johanna. Tunnid möödusid. Kuna Taali pidi 5 tunni pärast kooli minema, hakkasime minema. Läksin tagasi Mareki poole, sest nagunii pidime Stroomi poole kõndima. Tegime jälle PES,  sain Boltoniga seekord viigi kätte. Uni hakkas veits tekkima, aga kiired 2 kohvit sisse ja tuju elavnes taas (tasuta reklaam Aroomi Mokkale). Aja sisustamiseks vaatasime veel "American Pie" filmi. Neljas osa vist. Oleks ootanud paremat. Nüüd ägisen siin ja hakkan varsti Võru poole sättima. Ehk saan magada  ka tund-kaks. Igaks juhuks lisan muusikat ipodile.
Loodan, et midagi kahe silma vahele ei jäänud.  Vabandan, jutt pole ka kõige ilmekam ja tervam kuna väsimus pisut nüristab mu mõistust. Ilmselt käin Võrus juuksuris, sest seal on mõnusalt odavam võrreldes Eesti Vabariigi pealinnaga. Tervitan kõiki lugejaid! 

Mingi laul ka, mis kuulsin kuskilt.

Aura ploominektar ...

... maitseb päris hästi. See on valmistatud kontsentreeritud püreest ning mille puuviljasisaldus on 40%.

Käisin venna pool, tal sünnipäev varsti. Rahulik tsill ja TV1000ndast vaatasime "The fast and the furious" filme. Esimest korda nägin, füüsiliselt päris reaalsed efektid. Toit oli super, gurmee. Kinkisin vennale raamatu, mis oli tal obviously olemas, sest tal on päris suur keskraamatukogu kodus. Vähemalt sain plusspunkte. Ühesõnaga kui talle tuua asi, mis tal olemas on - see  tähendab, et valik on hea. 

Õhtune troll 5 oli suht rääbis, logises ja kragises, piduridklotsid olid ka liiga kokku surutud. Vähemalt kuidagi sai koju. Õhtused kiirliinid on mõnusad, liiklus väike.

Ja juba algab kool. Lebotamine on läbi, aeg käised üles käärida. Viimane nädal läks üldse lappama, pool reede ööd olin ka Patrickus ja Nimetas. Samas, polnud ca 1 aasta käinud kuskil. Nüüd võib vist jälle 2012ndal hakata järgmist pidu pidama. 

Homme tuleb jälle standard päev, alustan kolme Karumsi kohukesega ning päeval böfstroganov kartulitega. Jou.

Üks .jpg Rootsi tripist ka. Ülejäänud staff on FB-s.

Svergie

Küll päevad mööduvad kiiresti. Nii, siit tuleb siis suht igav, aga kokkuvõtev lühikirjeldus viimastest päevadest, mis möödusid Balti merel. Esmaspäeval oli plaan minna Rootsi kruiisile, aga asi oli viitsimises ja ettevõtmises kinni. Ossu rääkis mulle sellest juba varem, aga lõpuks ta ise haigestus ning tulla ei saanud. Küll aga juhus on pime ning Taali kutsus mind 3 tundi enne laeva väljumist siiski oma sõbrannadega kaasa. 1 tund hiljem saadi mind nõusse ning vaikselt hakkasin riideid vahetama. Läksin Anni asemel, sest ka tema jäi haigeks (cmon, mis teil viga on?). Kõige raskem osa oli oma suurest garderoobist midagi selga panna, sest sealt vaatas vastu ränk valik. Kas Vans, Calvin Klein, Jack & Jones... ok vahet pole see tegelikult.  Jõudsime suht napilt Tallink laevale, sest oli vaja viimasel hetkel mu nimi ära registreerida. Muide, see oli mu esimene reisikogemus laevaga. Kajutid olid päris mugavad ja soliidsed. olin ühes toas koos Taali, Maria ja Krissuga (põhimõtteliselt kõikidest nimedest saab järeldada, et tegu oli neidudega). Jou tervitan homiesid. Harjusin ruttu ära naisteteemadega ning väga igav polnudki. Lahe oli see, et riietumise, soengute jms kohta küsiti alati minu kui mehe pilgu arvamust. Jee-jee.
Esimene õhtu olin aktiivsem. Tegime sidruniga shotte, tantsisime-hullasime, rääkisime räppar Kennyga ka juttu. Ta pidi MC Battles päris hea olema ja varsti albumi välja andma. Õhtut väga enam ei mäleta, aga ärkasime juba Stokholmis.  

MSNs rääkisin enne trippi veel Rikuga, tema arusaam rootslastest oli järgmine:

Riku says:

*when you are in sweden, don't drop your shampoo to the floor in the shower..never know what's coming behind you

Samumeie. Õnneks asi nii hull polnud, inimesed olid sõbralikud - andsid abi, suhtlesid, olid viisakad.  

Läksime jalgsi linna, abiks oli inimGPS-Krissu, ta oskas rootsi keeles ka soravalt rääkida. Essa asi kohe linna jõudes oli McDonalds. Selleks ju Rootsi sõitsimegi. Siis shoppasime pool päeva, tassisin Krissu asju hehe. Lugesin täna Viru Keskuse Plaza poolselt küljelt, et suur shoppamine kulutab 3x vähem kaloreid kui keskmine seks. Ei tea, kuidas teadlased seda uurinud on ja kui tõele see vastab, aga mööda poode kõndmine võttis mõnusalt läbi küll. Pärast baguette söömist tõmbasin insta horisontaali ja jäin magama. Mind ei häirinud isegi see kui koguaeg tuba oli rahvast täis ja möll käis. Beat that!

Täitsa kena trip oli! Praegu rohkem ei meenugi väga, uute kirjutamisteni!

Meie elu lood, jagu 14

Seekord pisut tõsisem sissekanne. Sorry, nalja ei saa ja unenägusid ei meenuta.

Kolmapäev. Ilus päev. Kardinaid avades tervitas mind õrnalt langev lumesadu. Helbed näisid nii kerged ja vabad nagu Tide reklaamis värskelt pestud linad Poola põhjapoolsete alade Bieszczady lähistel  mägismaisete tuulte rüppes. Ka hommikused soojad juustusaiad (panin tomatit ja sinki ka vahele) olid eriti hõrugtavad. Ma tõesti oskan hästi süüa teha.  Läksin pisut varem kooli, et ökoloogia eksamiks viimaseid mõisteid korrata. 

Istusin troll nr.3 peale ja asusin teele. Ühtäkki küsib kõrval olev sinisilme neiu minult, et kas ma mäletan teda. Vastasin, et ikka jah. Pöörasin pead ja hakkasin paaniliselt meenutama, kellega tegu on. Õnneks ta ise jutu käigus mainis vajalikke märksõnu, mis ka mind värskendasin. Tervitan Taalit hehe. Ta ise läks mingit vene keelt vastama. Nüüd tean kelle poole pöörduda kui kõrvaluksest vaja suhkrut küsida (vihje, Tallinnas elab ligi 35,6% venelasi; vihje 2, ma ei oska väga vene keelt). Eksam oli tibbens-tobbens. Küsimused olid muidugi need, millele kõige vähem tähelepanu pöörasin, aga ilusti ja edukalt sai ära tehtud. Õppejõud sobiks G4Si turvaülemaks, sest ta käis ruumis ringi ja jälgis kõike. Mitte, et ma ise spikerdanuks, aga siiski. 

Õhtul käisin HV foorumiga jalkat mängimas. Suht mõnus hea trenn oli. Käisin seal nendega esmakordselt ning jätsin kohe hea mulje. Läksin kolmest mängijast mööda, triblasin üldse palju, lõin ükskord rabonaga ristnurka isegi. Mõnus, värskendav ja väsitav füüsiline koormus. Tegusa päeva järel jäin unne nagu väike beebi.

Neljapäev. aka täna.  Nu hakkab pihta, väga raske ärgata oli. Äratuskell käis mitu korda, aga lõpuks tõusin voodist ikkagi alles 9:19. Informaatika töö algas kell 10:00. Seekord oli bussis igav, Taalit ega kedagi tuttavat ei kohanud. IT maja ukse peal sain Anniga kokku. Tsau Anni! Klassi sisenedes tervitas Vendelin lõbusalt ja tuju oli laes. Kuna ammu polnud kooliarvutis käinud, läks kasutajatunnus meelest hehe. Pärast 4 minutit proovimist sain lõpuks sisse ja tööle asuda. Esmamulje oli kohe hirmutav. Vaikselt nuputasin siiski välja ning sain vähemalt selle töö arvestatud. WIN! 

Koju jõudes oli tunne rahulolev, ent siis valdas mind tänapäeva üks suurimaid nähtusi - igavus. Hakkasin ennastsalgavalt MSN-st otsima, keda kinno kutsuda, aga ei leidnud. Vennaga oleks saanud minna, aga ta oli nõus ainult õudukaga. Üksi ei viitsinud minna. Tekkis lahkheli ja otsustasin minna üksi Viru chillima. Leidsin NewYorkerist päris soliidse triiksärgi, mille ma ka ära ostsin. 

Siinkohal tõmbangi joone alla ja peatse kirjutamiseni. Tsau!

Cheese!

Juust

Šveitsi  juust on väga auguline.Siit järeldus.

Mida rohkem on auke, seda vähem on juustu.

Mida rohkem on juustu, seda rohkem on auke.

Kokkuvõteks.

Mida rohkem on juustu, seda vähem on juustu. 

Pealkirjata

Suht pinda käivad need massive valimisreklaamid juba infantiilsete loosungitega. Mida tean mina poliitikast ja valmistest, aga siiski. Suur pilt mehe näost ja kirjas "Sinu kindel võit!", "Võid kindel olla!" etc on minu jaoks pisut mannetu. Keegi võiks luua mingi originaalsema ja lihtsama teksti, mis ei "sunniks" valijat nende poolt hääletama. Usun, et see võib paremini müüa. See on minu subjektiivne arvamus. Üleüldse enne valimiskampaaniaid olid plakatid ilusamad. Nt mingi aeg nr 10t oodates nägin bussipeatuses kahte kena neiut Rocca allahindlusi illustreerimas.

Õhtu lõpetuseks käisin veel Prismas (tervitused Ronniele ja ta perele). Oli vaja saia, piima jne. Täitsa ulme kui odavad hinnad ikka. Igal pool hinnad mingi null komaga. Ostsin saia, piima, mahla, dr pepperit ja 6 kohukest. 

Maksin viiekaga ja sain ikka veel raha tagasi. Awesome!

Pealkirjaga

Tere! Seekordne arcade unenägu (simulaatoriks nimetan Lucid Dream'i) oli jälle huvitav. Ei kujuta ette, kuidas ja  mis mu alateadvust stimuleerib kui ma unenägusid näen. Okei, räägime asjast.

Olin Stroomi rannas ja nägin seal lendavaid taldrikuid. Mis kõige huvitavam, ma olin Bart Simpson (parema ülevaate kindlustamiseks mainin, et  ümbruskond oli nagu päriselu, mitte multifilm). Olime koos Marge'ga hilissuvel umbes 17 paiku rannas ja sõime Regati jäätist. Ühtäkki hakkasid teised rannasolijaid  mind lendavate taldrikutega viskama. Ilma mõjuva põhjuseta muidugi. Seejärel lõin neid käterätiga eemale. Ühega sain isegi vastu jalga. Edasi mäletan väga häguselt, et jooksime rannast minema uute Regattide järele. Siis värises äratuskell (Sony Ericsson) ja kell oli 8:33. Millegipärast olen harjunud äratuseks panema nullist ja viiest erinevaid arve. 

Veel imelikku unenägu meenutades, siis ükskord nägin unes Pelguranna Selverist Salvesti seljankat ostes teenindas mind kassas Barack Hussein Obama. Muide see unenägu oli pärs ammu (kuskil krooniajal), aga on mida meenutada. Lasin supipurgile ka Obama autogrammi teha. Ta veel üllatus, et müüjatelt autogrammi küsitakse. BTW, olen mõnele sõbrale seda unenägu juba pajatanud. Selle looga on nüüd ametlikult ka laiale maailmale saadav.

Seniks kõike head ja kuiva ilma!

lalaala lasanjee

Tervist! Järgmine kord õpime, kuidas teha lasanjet. Seniks teile!

Lihtne toit

Tervist! Kuna fännid massiliselt juba nõuavad uusi sissekandeid, tuleb austajate soovid täita. :)

Otsustasin seekord kirjutada lihtsalt, konkreetselt ja objektiivselt. Otsustasin teha õpetuse, kuidas keeta kartuleid.

Vaja läheb: 

• seda õpetust
• kartuleid (Anosta, Fresco, Impala, Laura) Eesti kartulile annan Tätte topeltgarantii
• potti (võib olla ka kastrul) 
• nuga (karulite koorimiseks)
• soola (NaCl, või pansool. Na sisaldus seal väiksem, on soodne südamele ja alandab vererõhku)
• vett (võiks arvestada 1 liitriga)
• elekrtit (12kw) või gaasi

Pane vesi keema,. Senikaua koori kartuleid ja aseta need potti. Lisa keevasse vette soola, et hiljem kartulid maitsekamad oleksid. Väga hea! Nüüd pese käed ja võid natuke aega Facebookis käia või blogist retsepti edasi lugeda. Vahepeal käi vaatamas, et köök veel alles oleks ja vesi üle ei keeks. Iga 10 minuti tagant võid proovida noaga kui pehmed kartulid on. Torka nuga kartulisse ja tõsta nuga. Kui kartul tuleb koos noaga kaasa, peavad nad veel pehmemaks keema. Alanda temperatuuri pisut. Kui kartulid piisavalt pehmed on, alanda temperatuuri veelgi. Pane potile kaas peale ja vala vesi välja (kraanikaussi). NB! Proovi mitte kartuleid välja valada. Kui vesi otsas aseta veel pott pliidile, mis on õrnal kuumusel. See on sellepärast hea, et siis aurab kartulitelt niiskus ära. Säilib värskem ja aromaatsem välimus ning maitse. 

Head isu! 

Endiselt ootan kirju ja joonistusi. Selle nädala suure ringi küsimus on: Kes avastas Põhja-Ameerika? 

Tere, reede

Vahepeal olen vähe viibinud kodus ja seega ei ole jõudnud netti. Kirjutada on nii mõndagi. 

Alustan hammastepesuga. Määrisin hambaharjale Лесной бальзамi (suht sama nagu Paradontax, aga odavam) ning mõtlesin, mis on see tänase päeva kõige olulisem valupunkt, mille jaoks ma ärkasin, mida ma tegema peaks (muide täpselt ei mäletagi, mis päev see oli). Jäingi mõtlema ning päev läbi. Järgmine päev läks täiesti lambist püksirihm katki, täiesti lambist! Ma ei puutunud kuhugi vastu ega koormanud üle seda. PS olen isegi alakaalus ca 1000-2000 grammi. See pani mind mõtlema... Vaatasin ka Ameerika meisterkoka saadet. Üks geniaalsemaid saateid ever. Seda on siis hea vaadata kui tead, et Mareki külmkapis haigutavad  tühjad riiulid  ja 1 piim vastu. 

Selle öö unenägu oli päris jube. Nägin, et ei teinud keemia eksamit ära ja see oli Õhtulehe esikaanel ! ! ! Lisaks oli ka tekst, et kukkusin koolist välja. Kõik toimus REM-unestaadiumis. Ilmselt oli see kuidagi stimuleeritud ajusagariga, mis oli seotud tavaelu probleemidega. 

Tahtsin veel midagi kirjutada, aga läks meelest! Tervitan õhtulehte unenäo sponsoreerimise eest.

Kõige mõistlikum sissekanne

Praegu on mul elus parabooli miinimumpunkt. Kõik on nii raske, väsitav ja tüütu. Proovin üle elada. :D

Teisipäeva, 11. jaanuari , huvitavam hetk oli Maximast böfstrogonovi ostmine.

Kell on peaaegu 1 ja seni pole midagi veel juhtunud. Unenägu ei mäleta, aga proovin tuleval ööl kordust vaadata. Hommikul tervitas mind meedia juba kena uudisega, et Lepmets võib Timisoaraga liituda. See oleks kõva samm edasi. 

Õige pea ratsutan troll 2-ga linna ja plaanis uued kõrvaklapid osta. ACME omi ei taha.

Kirjutamise ajal praegu söön Kodupaiga rukkileiba, minu arust on see parem kui RUKS. Eriti kui võrrelda süsivesikute ja energiasisalduse hulka.

 Paljud on küsinud, et miks ma blogi pean. Mõtlesin hoolikalt järele ja jõudsin järeldusele, et ma ei tea.

Homme vist kastan lilli.

Esmaspäev

Oli tegus päev. Hommikul sõin pudingut (Tere oma), siis kooli ja tegin informaatikas ühe asja ära. Sain abi Annilt, aga ikkagi vist kukun läbi, sest muutsin liiga palju asju ja ei tulnud välja.
Õhtul käisin kinos Tron: Legacy vaatamas. OK elamus. Pärast seda Sfääri sööma, OK toit oli.

Kell on mingi pool 12 ja ma hakkan tegevust otsima.

10.01.2001

Ei oska midagi öelda, eile oli imelik päev. Käisin jalkat mängimas. Riideid vahetades märkasin, et püksid jäid maha. Olin Juventuse särgiga. Ehk see tõigi neile halba õnne, sest Cavani lõi õhtul Juvele 3 väravat. :D Make sense.

See blogi on alla käinud sry.

Justin Bieber Estonian fan-meeting 29.12.10

Tänase päeva parim leid siis.

Minu süda lõi kohe mitu lööki tugevamini seda vaadates, et selliseid inimesi leidub.

See oli väga armas, et neil oli jalgade ees küünlad ühte laulu lauldes.

Justin Bieber Eestisse!

eksam

hei. Teine post ka ka insta otsa. Homme pean minema keemia eksamile. Olen usinalt õppinud, aga eks näeb. Vb dipoolmoment ja valentsidemete teooria tahaks pisut üle vaatamist. Patareisid oskan lebolt määrata- alkaline, pliiaku või leelispatarei. Klemmipinged erimahtuvused jutud peaks oskama määrata komakohtadega nagu eurosid (irw nagu tavaliselt, tean kõige vähemtähtsamaid asju).

Arrheniuse  võrrandit pole vaatanud, loodan et seda ei tule ka. Suht tarka juttu ajan muide.

Aega on tglt 11 tundi veel, aga lähen õige pea magama, sest ma tahan magada. Tervitan Andrit (Rakverest) ja Roy Hodgsoni (Liverpool) sest ka nemad vajavad tervitusi. 

essa post

tere kõigile! juba alguses mainin ära, et lugemine on omal vastutusel. kaebuste ja kõrvalnähtude puhul ikka number 112.